Oum, Sahara kõrbest pärit marokolane avaldab koheselt muljet oma märkimisväärse kombinatsiooniga jõulisusest ja tundlikkusest. Oma sensuaalse häälega kaardistab ta maroko muusika mitmekesisust, mida ta seejärel souli ja Gnawa ning Hassani rütmidega segab. Inspireerituna oma päritolumaa muusikast, kuid ühtlasi ka terve ülejäänud Aafrika mandri helidest ning jazzist, toob ta esile liigutava, siira ja haarava isikupära ning peene helidemaailma, kus kostab Sahara kajasid.

Pärast oma esimese albumi “Soul of Morocco” (“Maroko hing”) edulugu on Oum tagasi uue plaadi ja kontsertetendusega “Zarabi” – nimi, mis tähendab darija ehk Maroko igapäevakeeles vaipu. Oma uut albumit ette valmistades kohtus Oum vaibakudujatest naistega M’hamid El Ghizlani linnast (toosama linn, mis oli inspiratsiooniks tema kuulsale loole “Taragalte”). Sealsetel kudujatel on äärmiselt originaalne viis vaipade valmistamiseks – nad teevad neid nimelt vanadest riietest, mida kliendid neile toovad. Jälgides, kuidas need naised tervete perede, paaride, sõprusseltskondade või üksikisikute riideesemetes peituvaid mälestusi unikaalseteks vaipadeks põimisid, tundis Oum koheselt tugevat sidet nende töö ning omaenda laulukirjutamise ning heliloomingu viiside vahel.
Paljude emotsioonide ja mälestuste ühte esemesse kokkupõimimise, -kudumise ja -kogumise ning heliteose loomise ja lindistamise vahel on selge paralleel. Heliteos on muusiku rikkalike ning viljakate kogemuste kannatliku uurimise lõplik vili.

Enamus lugudest on Oumi enda komponeeritud ning rearranžeeritud. Ent on ka neli erandit, mis vaid kinnitavad selle uue projekti väljendusvabadust ning -julgust. Teemad varieeruvad, kuid kõik keskenduvad samale ideele haprast vabadusest. Oum nõuab vabadust oma elus, oma suhetes muusika, armastuse või maailmaga… Selle vabaduse-idee nimel arendab ta endale südamelähedast temaatikat, milleks on armastava naise armastuse ja iha väljendusviisid, nagu neid laulus “Jini” kohata võime.

Viimaks annab “Zarabi” tunnistust Oumi kultuuriliste ning muusikaliste identiteetide mitmekesisusest, kuid on eeskätt ikkagi emotsioonide, mälestuste ning mõtete segunemine õrnas ja jõulises, tundeküllases ja harmoonilises muusikalises eliksiiris.

“Käesolev lummav album annab kinnitust tema stiili originaalsusest ning teeb Oumist oma aja põnevaima marokolasest laulukirjutaja.” — Telerama

“Darija-keelsete akustiliste lugude jõgi põimib delikaatselt soul-jazzi ning Põhja-Aafrika helisid, rõõme, unelmaid ja melanhooliat.” — Le Monde

“Transformatiivne teekond, pikitud poeetiliste unenägude ning kohtumistega.” — FIP Radio (Prantsusmaa)

“Selle uue albumiga on Oum end kehtestanud erakordse artistina maailmamuusika areenil” — Magazin Doppelpunkt

Laval on:
Oum El-Ghait Ben Essahraoui – vokaal
Alaa Zouiten – oud
Inor Sotolongo – perkussioonid
Damian Nueva – kontrabass
Camille Passeri – trompet

Samal õhtul:
EV100 eri: “Rõõmu rada” / Eesti