Aleksei Kuznetsov – Maksim Šibin

Aleksei Kuznetsovi jazzikarjäär on kestunud üle 60 aasta! Ta on üks 1960ndate aastate elektrikitarri pioneere Nõukogude jazzis ning üks vähestest elavatest vene jazzmuusikutest, keda on pärjatud auväärse tiitliga “Venemaa rahvakunstnik”. Aleksei Kuznetsov on oma kodumaal kõige populaarsem ja tuntum jazzkitarrist.

1941. aastal Venemaal Tšeljabinskis sündinud Aleksei Kuznetsov kasvas üles Moskvas, kus tema isa (samuti Aleksei Kuznetsovi-nimeline) Juri Silantjevi Raadio- ja Televisiooniorkestris mängis. Aleksei isa töötas hiljem kitarristina Boris Tihhonovi kuulsas kvartetis, 1950ndate Nõukogude Liidu ühes populaarseimas kerget tantsumuusikat esitanud instrumentaalansamblis.

Esimesena prooviski noor Aleksei just oma isa kitarri, ehkki ta Moskva Oktoobrirevolutsiooni-nimelises Muusikakolledžis hoopis teist keelpilli õppis: nimelt domrat, ümmarguse kõlakasti ja lühikese kaelaga kolmekeelelist vene rahvuslikku muusikariista. Ent juba teismelise Aleksei Kuznetsov juuniori süda kuulus vene rahvalugudest sootuks erinevale muusikale: ta pürgis ameerikaliku jazzi omandamise poole ning tema domra jäi kolledži lõpetamise järel Moskva korteri raamaturiiuli otsa kasutult seisma.

1963. aastal alustas 22-aastane Kuznetsov õpipoisiaega Nikolai Gromini, Moskva jazzi-ringkondades teedrajanud soolokitarristi juures. Nende duo tegutses veel 1970ndatel ja 80ndatelgi ning andis Melodija plaadifirma alt välja kaks albumit: “Джанго” (“Džango”, 1978) ja “Спустя Десять Лет” (“Kümme aastat hiljem”, 1988).

1970ndatel töötas ta Kinematograafia Orkestri juures, kus temast sai ühtede tuntuimate kitarrihelide autor kogu Nõukogude Liidus: nimelt pärines tema Gibsoni elektrikitarrist telesarja “Seitseteist kevadist hetke” algustiitrite muusika — ehkki vaid vähesed teadsid, et just Kuznetsov need meeleolukad noodid sisse mängis. Samal ajal juhtis ta orkestriliikmetest koosnevat jazzikvartetti – bassimängijaks Aleksei Isplatovski, pianistiks Igor Nazaruk ning trummariks Andrei Tšernõšev – mis andis 1976. aastal Melodija alt välja plaadi “Утверждение” (“Kinnitus”) ning esines 1979. aasta Jazz Jamboree festivalil Poolas, Varssavis (kus Tšernõševit asendas poola trummar Kazimierz Jonkisz). Kuznetsov töötas laialdaselt ka klaverivirtuoos Leonid Tšižikiga ning lindistas temaga (pluss Aleksei Isplatovskiga bassil) 1976. aasta menuka albumi “Джордж Гершвин. Популярные Мелодии” (“George Gershwini populaarsed viisid”).

Oma debüütsooloalbumi “Голубой Коралл” (“Sinine korall”) avaldas Kuzentsov alles 1981. aastal ning sellest sai üks 1980ndate Nõukogude jazzi populaarsemaid plaate. 1984. aastal järgnes kontsertalbum “Концерт В Олимпийской Деревне” (“Kontsert Olümpiakülas”), kus tegi kaasa kvintett koos teise kitarristi, eesti jazzkitarrilegend Tiit Paulusega.

Nõukogude Liidu lagunemise järel töötas Kuznetsov mitmetes väikeansamblites, kõik neist ‘straight-ahead’-jazzile orienteeritud, milledest edukaimad olid kaks triot – üks koos pianist Daniil Krameri ja saksofonist Georgi Garanianiga, teine koos bassimängija Aleks Rostotski ja akordionimängija Vladimir Daniliniga.

1990ndatel alustas Kuznetsov Moskva muusikakaupluses “Akord” iganädalast kitarritöötubade sarja, mis vältas peaaegu kaks aastakümmet, viis tema moeka ansambli Guitar Forms moodustamiseni ning tõi talle terve põlvkonna jagu õpilasi. Maksim Šibin oli üks neist õpilastest: ta tudeeris parajasti ülikoolis inseneriteadust, armus siis jazzkitarri, hakkas käima Aleksei Kuznetsovi töötubades ning võttis lõpuks vastu pöördelise otsuse oma insenerikarjäärist professionaalse jazzmuusiku pingelise elu kasuks loobuda. Maksim teeb tänaseni regulaarselt kaasa mitmes Aleksei Kuznetsovi juhitavas projektis ning samuti nüüdisjazzi viljelevas rühmituses Jazzmobile, mida juhib tema abikaasa, lauljanna Alina Rostotskaja.

Duol on kavas esitada Aleksei Kuznetsovi algupärast heliloomingut, samuti ka tuntud nõukogudeagseid lugusid ja maailma jazziklassika unikaalseid arranžeeringuid.

Laval on:
Aleksei Kuznetsov – elektrikitarr
Maksim Šibin – elektrikitarr

Kontserdi toimumist toetab:
Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eesti Vabariigis

Samal õhtul:
Jakob Bro / Taani